Kõik sõltub konkreetsest klaverist. Üldjuhul jäävad hinnad 110 ja 120 euro vahele.

Hind kujuneb vastavalt klaveri seisukorrale. Kaua häälestamata klaver nõuab mitmekordset tööd ja vaeva võrreldes iga-aastaselt häälestatud klaveriga. Samuti vajavad klaverid tihti pisiremonti.

Olen häälestamas peamiselt suuremates linnades, aga kokkuleppel käin ka üle Eestimaa. Kui tegemist ei ole kiireloomulise häälestuse tellimisega siis transpordi kulu hoian kokku mitme häälestustöö ühildamisega samas piirkonnas. Selliselt jaguneb ka transpordi hind kõigi klaverite vahel ilusti ära. Klaverihooldus Tartus ja klaverihäälestus Tallinnas on minu püsimenüüs. Kui ise ei ole võimalik tulla siis reeglina oskan soovitada mõnd head kolleegi.

* Klaveri häälestamine koos tooni tõstmisega õigele kõrgusele (A1= 440 Hz / A1= 442 Hz)
* Pianiino/tiiblaveri mehhanismi pisiremont

* Tiibklaveri mehhanismi täielik reguleerimine ( klaverihooldus u. 8-10 tundi )

* Suuremate vigade (restaureerimise vajaduse puhul) konsultatsioon ja suunamine vastava teenusepakkuja juurde
* Klaveri turuhinna määramine ja hinnang
* Klaverite müük. Kõik klaverid (pianiinod) on korras ja hooldatud.

Mida kauem on klaver seisnud häälestamata, seda raskemaks osutub õige häälestuskõrguse saavutamine. Häälestust mõjutavatest teguritest on klaveri kasutusintensiivsus ainult üks võimalikest. Õhuniiskuse ja -temperatuuri kõikumine, häälestusvirblite pidavus ja keelte loomulik venimine on kasutustiheduse kõrval need tegurid, mille koosmõjul klaveri häälestus muutub.
Ideaalses hääles klaverit ei ole olemas – piltlikult öeldes hakkab klaver “häälest ära” minema kohe, kui klaverihäälestaja Teie koduukses enda järel on sulgenud.

Arvestades meie kliimale omaseid suuri õhuniiskuse ja -temperatuuri kõikumisi, samuti suures osas nõukogude aegse klaveripargi keskpärast koostekvaliteeti, on tungivalt soovitatav kodukasutajal oma klaver vähemalt KORD AASTAS lasta üle häälestada.
Kui oled professionaalne muusik või sul on lihtsalt tundlik kõrv, siis on sinu saatuseks häälestaja sagedasemad külastused.
Mida kauem on klaver häälestamata, seda raskemaks (kallimaks) osutub teda hiljem taas häälde saada. Olen häälestanud klavereid, mis on 20 ning rohkem aastat hääletamata ja isegi peale kolmandat klaverihäälestust ei püsinud need veel korralikult hääles. Kokkuvõttes tuleb korraline häälestus kasuks nii klaverile; Teie ja lähedaste kõrvadele; kui ka rahakotile.

Klaverite kõlalauad on loodud kumerusega, et nad kõlaksid. Kuna klaver on üks tervik, siis suvisel perioodil puidust kõlalaud paisub ja selle tulemusena klaverikeelte pinge tõuseb. Kütteperioodil kõlalaua kumerus alaneb ja tulemuseks on keelte madalam pinge ning häälestuse taas muutub. Tihtipeale klaverite toon läheb suvisel ajal standardist kõrgemaks ja talvel jälle madalamaks. Selle muutuse ja klaverimängu koosmõju tulemusena läheb klaverikeelte omavaheline suhe paigast ära.

Klaveri sees on kuni 250 eri mõõdus ja eri pingega keelt. Mõnel klahvil on üks, mõnel kaks ja enamusel klahvidest kolme keelt taga, mida haamer lööb. Häälestaja peab kõigile klaverikeeltele andma õige häälestuspinge ja looma keelte vahelise kooskõla. Sõltuvalt antud klaveri häälestamise sagedusest võtab intensiivne töö aega 1,5-2,5 TUNDI. Samuti mõjutab klaverihooldusele kuluvat aega lisatööd, kui on tarvis mehhanismis remonti teha.

Ei, digitaalseid klavereid ja süntesaatoreid ei saa klaverihäälestaja häälestada. Digiklaveri heli kõikumise põhjuseks saab olla elektrooniline-tehniline viga. Suure tõenäosusega on seesuguse muusikariista mahakandmine tihti mõistlikum, kui parandamine.
Klaverihäälestajana hooldan pianiinosid ja tiibklaverid.

* Tooni tekitab akustilisel klaveril vastu keelt lööv haamer. Tekkinud heli kannab edasi resoneeriv kõlalaud. Digiklaveri klahvi vajutused imiteerivad helisalvestistega kontsertklaveri heli. Heli annavad edasi kõlarid või kõrvaklapid.
* Hea akustiline klaver (tiibklaver ja pianiino) kestab kauem kui elektroonilised seadmed, mis tihti kaotavad uute mudelite tulekuga kiiresti väärtust. Ka üle saja-aastane akustiline klaver võib olla töökorras ja omada suurt rahalist väärtust.
* Päris klaver sobib kõigi muusikastiilide mängimiseks ja mõned mängutehnilised oskused on omandatavad vaid päris klaveriga. Samuti nõuab valdav osa klaveriõpetajatest õpilastelt harjutamist akustilisel klaveril. Lisaks on digiklaveril tooni kvaliteedis raskemini märgatavad nüansierinevused.
* Remont võib osutuda digiklaveril kallimaks kui uue pilli maksumus.
* Digiklaver vajab elektrit, aga päris klaveriga saad mängida ka küünlavalgel- ilma elektrita 🙂

Olen omandanud klaverihäälestajana kogemust alates aastast 2011, kui alustasin klaverihooldus individuaalseid õpinguid tunnustatud meistri Ants Saluraidi juures.
Olen läbinud ka õpingud oma ala meistrite juures, kel kõigil seljataga Estonia Klaverivabrikus töötamise pikaajaline kogemus.
Aastast 2014 oli minu peamiseks õpetajaks häälestajana Tõnu Ling – kunagine ERSO tšellist ja kauaaegne klaverimeister erinevates asutustes (Estonia Klaverivabrik; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; G.Otsa nim. Muusikakool jne.). Olen läbinud mitmeid täiendkoolitusi ja täiendan ennast pidevalt, et pakkuda oma klientidele parimat turul olevat teenust.
Olen omandanud kutsestandardile vastava “klaveri hooldusmeistri” tunnistuse ja läbinud täies mahus kutseõppe klaverite hooldusmeistri erialal. Lisaks saanud praktilist töökogemust erinevate klaveritega igapäevaselt üle Eestimaa ja kaugemalgi.